MÕISTED
Vesikond ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest
kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe
terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus;
Valgla – Veekogu valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal
lisajõel on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu.
Alamvesikond – vesikonna piires asuv veemajanduse korraldamise alamüksus;
Peakraavid – kraav, mille valgla suurus on üldiselt üle 10 km2.
Kraavid – kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas;
Kanalid – pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt
vooluveekogud.
Looduslikud järved – mandrijäätekkeline järv (mitte inimtekkeline järv).
Paisjärved – on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla). Sageli rajatakse paisjärved
elektrijaamade juurde: hüdroelektrijaama pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või
tuumaelektrijaama jahutusveega varustamiseks. Samuti rajatakse paisjärvi äravoolu
piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Ariidsetes piirkondades kasutatakse paisjärvede vett
niisutuse või pideva veevarustuse tagamiseks.
Tehisjärved – on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb
loodusliku järve omaga.