fbpx

Eesti vesikonnad

MÕISTED

Vesikond ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest

kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe

terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus;

Valgla – Veekogu valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal

lisajõel on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu.

Alamvesikond – vesikonna piires asuv veemajanduse korraldamise alamüksus;

Peakraavid – kraav, mille valgla suurus on üldiselt üle 10 km2.

Kraavid – kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas;

Kanalid – pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt

vooluveekogud.

Looduslikud järved – mandrijäätekkeline järv (mitte inimtekkeline järv).

Paisjärved – on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla). Sageli rajatakse paisjärved

elektrijaamade juurde: hüdroelektrijaama pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või

tuumaelektrijaama jahutusveega varustamiseks. Samuti rajatakse paisjärvi äravoolu

piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Ariidsetes piirkondades kasutatakse paisjärvede vett

niisutuse või pideva veevarustuse tagamiseks.

Tehisjärved – on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb

loodusliku järve omaga.